{"id":25834,"date":"2024-01-09T11:48:27","date_gmt":"2024-01-09T09:48:27","guid":{"rendered":"https:\/\/kjk.ee\/?p=25834"},"modified":"2024-02-27T14:59:51","modified_gmt":"2024-02-27T12:59:51","slug":"sulev-roosma-uhe-toelise-eesti-mehe-lahkumine-teispoolsusse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kjk.ee\/en\/sulev-roosma-uhe-toelise-eesti-mehe-lahkumine-teispoolsusse\/","title":{"rendered":"Sulev Roosma – \u00fche t\u00f5elise Eesti mehe lahkumine teispoolsusse"},"content":{"rendered":"
\"Sulev<\/a>

Sulev Roosma oma kodus 24.08.2017. a. Foto Heli Tooman<\/p><\/div>\n

SULEV ROOSMA – Eesti mereturismi teerajaja, vesiehitaja, sihikindel sadamate turvalisuse eest v\u00f5itleja, leiutaja ja suur unistaja\u00a0<\/strong><\/h3>\n

Enne j\u00f5ule leppis Sulevi hea s\u00f5ber Jaak Uibu ( D.Sc.) Suleviga kokku kohtumise 27. detsembril. Helistas talle sel p\u00e4eval, kuid pika helina peale sai teada Sulevi lahkumisest igavikku. Sulev Roosma ehk suurte t\u00e4htedega TEOINIMENE suri oma t\u00f6\u00f6laua taga 92. eluaastal. Paar p\u00e4eva enne oli ta \u00f6elnud, et ta on oma materjalid korda saanud ja need arhiivi edastanud.<\/p>\n

Sulev oli Kalevi Jahtklubi auliige, Eesti\u00a0 Vetelp\u00e4\u00e4ste\u00fchingu liige, Eesti Sprodiseltsi \u201eKalev\u201c auliige. 1954-1994 kuulus ta Kalevi jahtklubi juhatusse.<\/strong><\/p>\n

Sulev oli julge, otsekohene ja \u00f5iglust n\u00f5udev inimene, kes sai hakkama mistahes valitsemiskorra ajal. \u00a0Tema viimaseid\u00a0 aktsioone kestis aastaid\u00a0 seoses Muuga sadama plahvatusohtlike v\u00e4etiste\u00a0 kehva ladustamise ja hoiuga, suur oli\u00a0 tema\u00a0 panus\u00a0 Tallinna sadamas\u00a0 Beiruti trag\u00f6\u00f6dia \u00e4rahoidmisel.<\/p>\n

Kui ei oleks olnud Sulevit, ei oleks tulnud k\u00f5ne allagi, et Tallinn saab Ol\u00fcmpia Purjeregati kohaks. Pirita j\u00f5e suue oli igal aastal liiva nii t\u00e4is, et ei saanud sisse ega v\u00e4lja. Sulevi v\u00e4simatu tegutsemise tulemusel valmis originaalne mudapump, millega Pirita j\u00f5esuue puhastati. Sulevi osalusel tuvastati siinsete hoovuste erip\u00e4ra ja projekteeriti muulid, mis hoovuse ja liiva t\u00e4nini k\u00f5rvale juhivad.<\/p>\n

\"Sulev<\/a>

Sulev Roosma demonstreerimas kunstiinstituuti p\u00fcrgiva noormehe \u00fcheksa meetri pikkust t\u00f6\u00f6d, millele on kantud k\u00f5ik Tallinna ol\u00fcmpiaehitised. Foto: Heli Tooman<\/p><\/div>\n

Sulevi juhtimisel viidi mandrilt Muhumaale elektrikaabel ja sealt edasi ka l\u00e4bi V\u00e4ikse V\u00e4ina.\u00a0 Sulev oli ka Vanalinna p\u00e4evade \u00fcks algataja ja v\u00e4simatu korraldaja.\u00a0 Need on vaid\u00a0 m\u00f5ned p\u00e4rlid Sulevi ampluaast.<\/p>\n

Riho Lahi kujundatud Ex librisel hoiab Sulev purjeka roolina peos viiuliv\u00f5tit. Sulev \u00f5ppis muusikakoolis klarnetit ja saksofoni. Muusikakoolist sai Sulev muusika\u00f5petaja kutse ja ta suundus Tallinna Pedagoogilisse Instituuti. Sulevi s\u00f5pruskonda kuulusid seet\u00f5ttu hiljem nii muusikainimesed kui purjesportlased, nii insenerid kui laevakaptenid. Nad on t\u00e4nulikud Sulevile tema nakatava energia, \u00fcletamatu huumorimeele, eeskujuks oleva visaduse, hoolivuse, leppimatuse jpm eest.<\/p>\n

Sulev Roosma on Pirita hoidnud oma s\u00fcdames ja tegudes terve oma elu! Ta oli s\u00e4rav isiksus, kellel oli armastav s\u00fcda, huvi teaduse vastu ja suured teod. Inimesena oli ta v\u00e4ga tagasihoidlik. Lisaks suurtele tegudele oli Sulev Roosmal ka v\u00e4ga hea huumorisoon. “Seilata tuleb osata ka miinidega merel!”<\/em><\/strong> on vaid \u00fcks tema kuldseid \u00f5petuss\u00f5nu meile!<\/p>\n

Sulevi\u00a0 koolivend Westholmi p\u00e4evilt\u00a0 meenutab teda kui\u00a0 aatemeest ja \u00a0 leppimatut v\u00f5itlejat hea, \u00f5ige ja vajaliku eest. Sulevi s\u00f5pruskonda kuulusid nii muusikainimesed kui purjesportlased, nii insenerid kui laevakaptenid. Nad on t\u00e4nulikud Sulevile tema nakatava energia, \u00fcletamatu huumorimeele, eeskujuks oleva visaduse, hoolivuse, leppimatuse jpm eest. Ta oli Eesti II eluj\u00f5u kongressi 2024 tulihingeline toetaja. Kui miski oli h\u00e4sti tehtud, olid tema s\u00f5nad \u2013 \u201eOled kui P\u00f5hjat\u00e4ht\u00a0 alati paigas!\u201c<\/strong><\/p>\n

Juhtus nii, et Sulevi esimesest \u00f5pilasest sai tema naine. Sulev \u00fctles Saimale vahel, et \u201eainult \u00fche aasta tantsisid sa minu pilli j\u00e4rgi, mina olen tantsinud sinu pilli j\u00e4rgi 40 aastat\u201c.<\/em><\/strong><\/p>\n

Hiljem l\u00e4ks Sulev \u00f5ppima isa eeskujul TPI-sse vesiehitust.\u00a0 Sulev Roosma on kogu oma eluenergiaga p\u00fchendunud purjetamistingimuste parandamisele Pirital. Mehe igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 seostus k\u00f5ige otsesemalt purjetamis-Pirita v\u00e4lja ehitamisega.<\/p>\n

\"Eluohtlik<\/a>

Eluohtlik meres\u00f5it Pirita j\u00f5esuudmes. Keelustatud olid k\u00f5ik kohalikud ja rahvusvahelised regatid. Foto: Sulev Roosma erakogu<\/p><\/div>\n

Sulev alustas purjetamist Kalevi jahtklubis 1949. aastal. Esimese Eesti avamere purjetajana t\u00e4itis Sulev NSVL meistersportlase normatiivi. Koos TPI purjetajatega taastati ja rekonstrueeriti jaht \u201eArktika\u201c, millega seilati tollastes v\u00f5imalustes Kaliningradist Laadogani. Esimese Eesti avamerepurjetajana t\u00e4itis Sulev NSVL meistersportlase normatiivi. Aktiivselt tegutses Sulev Roosma ka Kalevi jahtklubi seltsielu korraldamisel. Suurima panuse purjetamise arengusse pani Sulev ja tema poolt kaasatud klubikaaslastest meeskond 1958.aastal, mil alustati \u201emudapumba\u201c konstrueerimist ja ehitamist. Pirita j\u00f5e suue oli l\u00f5plikult v\u00e4lja ehitamata ja merele minekut takistas j\u00f5e 1,5-1,6 m s\u00fcgavus. Suuremate jahtidega merele p\u00e4\u00e4semiseks pidid mehed mastis ja vantides rippudes jahi kreeni ajama, et madalikust \u00fcle p\u00e4\u00e4seda. S\u00fcvendaja ehitati valmis \u00fchiskondlikus korras klubi kai peal ja tollase kalevi jahtklubi \u00fclema V. Vapperi toetusel. Kusjuures tuleb t\u00f5deda, et Sulevit kutsuti tookord ka NLiidu \u00fche esinduslikuma jahi Baltika kapteniks, aga ta eelistas panustada purjetamiskogukonna heasse k\u00e4ek\u00e4iku ja ohverdada end purjetajana selleks, et teised saaksid purjetada.<\/p>\n

Talvel harrastas ta, nagu paljud teisedki, j\u00e4\u00e4purjetamist, saavutades paljudel v\u00f5istlustel auhinnalisi kohti. 1954. aastal p\u00fcstitas Sulev Monot\u00fc\u00fcp-XV klassis NSVL kiirusrekordi.<\/p>\n

Oma t\u00f6\u00f6sse suhtumisega valiti ta 1951 TPI purjespordisektsiooni esimeheks. Liitnud \u00fcheks meeskonnaks erinevate teaduskondade ja kursuste tulevase insenerid, alustati meres\u00f5iduks rikutud laevade rekonstrueerimist, mille tulemusel omakorda saavutati, et avameres\u00f5idus oldi aastaid parimad.<\/p>\n

\"Eesti<\/a>

Eesti esimene kergs\u00fcvendaja \u201ePirita\u201c. Foto: Sulev Roosma erakogu.<\/p><\/div>\n

Suurimaks, kogu Eesti purjespordi ajalugu muutvaks s\u00fcndmuseks kujunes noorte inseneride baasil esimese linna kommunaalmajanduse ja spordiosakonna loomine. Probleemide lahenduseks\u00a0 loodi teadusn\u00f5ukogu 115 inseneriga 8 erialasektsioonis. Eesm\u00e4rgiks oli luua p\u00fcsiv laevatatav kanal reisilaevadele ja purjetajatele. Sama meekonnaga uuriti v\u00e4lja juba 1935 probleemiks olnud Pirita supelranna ja j\u00f5esuu suurima mure – supelranna h\u00e4vimise ja j\u00f5esuu liivadega mattumise teaduslikud p\u00f5hjendused ja konstrueeriti 1958 oma j\u00f5ududega N Liidus k\u00f5ige moodsam s\u00fcvendaja Pirita. Seega, valmis unikaalne masin ning loodi Sulev Roosma juhtimisel Eesti esimene vesiehitusorganisatsioon. S\u00fcvendaja ehitati valmis \u00fchiskondlikus korras klubi kai peal ja tollase Kalevi jahtklubi \u00fclema V. Vapperi toetusel.<\/p>\n

Pikki aastaid oli Sulev Roosma Tallinna Mehhaniseeritud Vesiehituskolonni \u00fclem – Sealt edasi pani Sulev Roosma kogu oma j\u00f5u ja energia sellesse, et Pirita j\u00f5esuue l\u00f5plikult v\u00e4lja ehitada. Ta oli Tallinna Mehhaniseeritud Vesiehituskolonni rajaja ja juhataja alates 1959-1982. T\u00e4nu pingutustele suudeti j\u00f5esuu kujundada selliseks, et Tallinnas sai v\u00f5imalikuks korraldada alates 1961. aastast rahvusvahelisi Balti regatte. Nende regattide korraldamine Pirital tutvustas Tallinna lahte, kui \u00fcht parimat paika purjetamisv\u00f5istluste l\u00e4biviimiseks. Pirita ol\u00fcmpiasadama ja muulide v\u00e4ljaehitamine ning 1980. aasta ol\u00fcmpiaregati korraldamine Tallinnas oli juba eelneva loogiline j\u00e4tk. Suur koormus langes Vesiehituskolonnile ol\u00fcmpiaregati ettevalmistuse ajal, nende t\u00f6\u00f6 oli sadamabasseinide s\u00fcvendamine ja kaldakindlustuse ehitamine.<\/p>\n

\"Esimese<\/a>

Esimese kivi Pirita p\u00f5hjamuulile paigaldas tulevane rahvusvaheline suurmeister j\u00e4\u00e4purjetamises Helmut Leppik kevadel 1959. Foto: Sulev Roosma erakogu<\/p><\/div>\n

Tema k\u00e4e all ehitati v\u00e4lja Tallinna joogivee puhastusseadmed, rajati Laagna tee s\u00fcvend ja paljud muud objektid ka Saaremaal ja P\u00e4rnus. Sulevi juhtimisel viidi mandrilt Muhumaale elektrikaabel ja sealt edasi ka l\u00e4bi V\u00e4ikse V\u00e4ina. Ta korraldas laevaliiklust Tallinnas ja osales Tallinna Linnahalli sadama v\u00e4ljaehitamisel, olles selle peainsener 1988-1996, viies selle rahvusvaheliste reisijateveo sadamaks. Ta on t\u00f6\u00f6tanud ka Kalanduse Teadusliku Uurimise b\u00fcroos 1982-1985.<\/p>\n

Sulev Roosma oli ka t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Tallinna Vanalinna viimisel UNESCO Maailmap\u00e4randi nimekirja, sh Vanalinna p\u00e4evade idee algataja. Koos Bruno Sauliga \u00f5nnestus saada suurem summa Tallinna Vanalinna restaureerimiseks. Sulev Roosma s\u00f5nad on: \u201eV<\/strong>\u00f5ib \u00f6elda, et p\u00e4rast ol\u00fcmpiaregatti puuderdasime Tallinna \u00fcles!<\/strong>\u201c. <\/em>1997.aastal sai Tallinna Vanalinn UNESCO kultuurip\u00e4randi nimekirja.<\/p>\n

Sulev Roosma on \u00f6elnud: \u201eSee meeskond t\u00f6\u00f6tas \u00fchise idee nimel \u2013 anda tagasi inimestele nii olulised v\u00e4\u00e4rtused nagu rahvuslik identiteet ja Eesti rahva \u00fchtekuuluvustunne. Vanalinna p\u00e4evade korraldajad on p\u00fc\u00fcdnud ajaloolistele v\u00e4\u00e4rtustele tuginedes pakkuda inimestele eluj\u00f5udu ja vastupidamise tahet ning teavet, et oleme kuulunud ja kulume Euroopasse. Peaasi on kaitsta oma Vanalinna, et s\u00e4ilitada see ka tulevastele p\u00f5lvedele.\u201c <\/em>Sulev Roosma r\u00f5hutas, et UNESCO maailmap\u00e4randi linna staatus ja \u00fchinemine UNESCO konventsiooniga t\u00e4hendab n\u00f5uet s\u00e4ilitada Tallinna vanalinna maailmap\u00e4randi alana, mille kaitsmisv\u00e4\u00e4rtuse \u00fcks komponente on selle \u00fchine foon koos merealaga. Kaitseala v\u00f6\u00f6ndi laiendamine merele t\u00e4hendab kohustust avanevate vaadete m\u00f5jutusteta s\u00e4ilitamisele.<\/p>\n

Hiljem oli Sulev Roosma Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni looja aastal 1991 ja selle president. Haarati taas kaasa majandusteadlased,\u00a0 kes n\u00e4gid\u00a0 mereturismi kui uue majandusharu v\u00f5imalusi. Sadamakohtade hooldamiseks ja ehitamiseks rajas ta 1993 aastal vesiehitusorganisatsiooni \u201eTetrapood\u201c, mida juhtis tema poeg Matti \u2013 kolmekordne EM meister j\u00e4\u00e4purjespordis.<\/p>\n

\"Viimase<\/a>

Viimase raudkivi paigaldas Pirita lainemurdjasse NSVL meister ja aumeistersportlane j\u00e4\u00e4purjetamises V\u00e4ino J\u00fcrjo juulis 1979. Foto: Sulev Roosma erakogu<\/p><\/div>\n

Sulev Roosma on aidanud ka mitmeid seltse, kuid eriti j\u00f5uliselt on ta toetanud Meriv\u00e4lja Seltsi Meriv\u00e4lja-Pirita rannikuala v\u00e4\u00e4rtuste hoidmisel ja merendusest arusaamisel. \u00dcks v\u00e4ga tore \u00fctlemine seoses Meriv\u00e4lja muuli vahetusse l\u00e4hedusse sadama rajamise plaaniga oli temalt j\u00e4rgmine “Ega see ei ole Shnelli tiik<\/em><\/strong>“.<\/em> See lause iseloomustas sadama rajamise plaani sedav\u00f5rd tormisesse asukohta. Ta selgitas, et antud mereala laineenergeetika ei soosi sadama ohutust ja et lausa 90% mere\u00f5nnetustest toimub sadamate sisses\u00f5idul. Just sel p\u00f5hjusel on Tallinna sadamaalad v\u00e4lja arenenud Tallinna lahe l\u00e4\u00e4nekaldale, mitte idakaldale, kus puudub v\u00f5imalus aluste turvalisuse tagamiseks.<\/p>\n

Viimasel eluperioodil tegeles Sulev Roosma Tallinna ja Muuga sadamate turvalisuse ja suur\u00f5nnetuste ennetamise k\u00fcsimustega. Ta unistas sellest et Vabariigi Valitsuse juurde taasluuakse merendusn\u00f5ukogu ja et v\u00f5etaks t\u00f5sisemalt kuulda teadlaste s\u00f5na. Ta unistas, et Tallinn areneks j\u00f5udsalt edasi merelinnana ja Eesti mereriigina.<\/p>\n

Sulevist j\u00e4id maha tema juhtimisel rajatud vesiehitused, rajatised ja\u00a0 meeleolukad vestlused inimeste m\u00e4lestustes.\u00a0 Tema teeneid vajasid nii Lennart Meri kui Arnold R\u00fc\u00fctel, kuid hilisemad presidendid enam mitte. Talle on omistatud Tallinna Teenetem\u00e4rk aastast 2006 selgitusega \u201eTallinna linnamajanduse arendaja, Tallinna rannaalade ja Pirita j\u00f5e ning Harku ja \u00dclemiste j\u00e4rve vesikonna seire, kasutamise ja kaitsmise korraldaja\u201c.<\/p>\n

Amet ja huvi on teinud temast ka tunnustatud koduloo uurija. Ta on kogunud Pirita ja selle \u00fcmberkujundamise ajalugu, p\u00e4lvinud oma uurimustega mitmeid tunnustusi. Koostanud v\u00e4ljaande “Pirita koduloo-uurimise ajaloost” I\u2013III k\u00e4sikirja. Tuleb \u00e4ra m\u00e4rkida ka tema mahukat t\u00f6\u00f6d Eesti purjespordi ja vesiehituse ajaloo uurimisel. \u00dclo Vooglaid on \u00f6elnud, et Sulev on eelk\u00f5ige vaimuinimene. Muljet avaldas ka tema j\u00e4rjepidevus ning tehtud t\u00f6\u00f6de ja kogutud teadmiste kirjalikeks materjalideks vormimine. Ja s\u00fcdame valutamine selle materjali maabumisest arhiividesse. See oli tema elut\u00f6\u00f6. Sulevi suust on k\u00f5lanud ka \u00fctelus: “Soiu v\u00e4hem, elad poole kauem!”<\/strong><\/em>.<\/p>\n

\"Purjetaja-karikaturist<\/a>

Purjetaja-karikaturist Evald Pihu tabav joonistus riigitegelaste paigalmarsist 1944\u20131955 Pirita j\u00f5esuudme s\u00fcvendamisel ja purjespordi arendamisel. Foto: Sulev Roosma erakogu<\/p><\/div>\n

Ahto Ader: “Sulev oli justkui patroon, kes aitas k\u00f5iki!”<\/strong><\/h3>\n

Ta aitas ka BRUNO O`YA nimelise Eesti Noorte N\u00e4itlejate Abistamise Sihtasutuse loomisega. Bruno oli nimelt Sulevi koolivend. Sellise fondi loomise soovi pani Bruno kirja oma testamenti ja et see loodaks Brunost mahaj\u00e4\u00e4va varanatukese arvelt \u2013 aga Sulev oli selle idee tegelik autor, Ahto Ader<\/strong> t\u00e4ideviia. Sellel ideel on ka eellugu \u2013 Sulev palus mul aidata raskustes olevat Brunot, aga et ma oma panusest ilma ei j\u00e4\u00e4ks m\u00f5tlesgi Sulev v\u00e4lja geniaalse idee, mis kestab t\u00e4naseni. \u00a0Bruno O’Ya soovis toetada noorte n\u00e4itlejate \u00f5pinguid v\u00e4lismaal. 2005 oli fond loodud, samas ei olnud ei Sulevil ega ka Ahto Aderil aega ja oskuseid fondiasja edasi ajada. L\u00f5puks leidsid nad Tiina Loki, kes v\u00f5ttis Bruno filmifondi oma juhtimise alla alates 2014. Ning see p\u00fcha \u00fcritus kestab edukalt t\u00e4naseni ning on \u00fcks P\u00d6FF-i avamistseremoonia osa. Sulev oli selle fondi n\u00f5ukogu esimees asutamisest kuni P\u00d6FF-ni, st 2005-2014. Esimese Bruno O’Ya fondi stipendiumi p\u00e4lvis 2014 koduselt l\u00e4vepakult rahvusvahelisele lavale ja linale j\u00f5udmise puhul\u00a0Tambet Tuisk.\u00a0Fond tegutseb\u00a0P\u00d6FF-i<\/a>\u00a0raames ja annab stipendiumi noorele filmin\u00e4itlejale v\u00e4lja igal aastal.<\/p>\n

Ahto Ader meenutab: “Palju pidime vaeva n\u00e4gema tema l\u00e4hedaste sugulastega (fondi loomine ja testament kaevati kohtusse), kes ei olnud testamendi sisuga n\u00f5us, \u00fcks moment ilmus v\u00e4lja ka Bruno alaealine t\u00fctar, kellest meil aimugi ei olud, Bruno ei olnud seda poole s\u00f5nagagi eluajal maininud (ta sai l\u00f5puks poole varast), kelle eest kostis Poola saatkond. (Fond: https:\/\/oyafond.ee\/<\/a> Wikipeedias Brunost ja fondist: \u00a0https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Bruno_O%27Ya<\/a>)”.<\/p>\n

T\u00e4nu taevale, et Sulev Roosma oli ja andis oma eluga Eestile ja Piritale.\u00a0 Ta v\u00f5is rahuliku s\u00fcdamega lahkuda, sest midagi ei j\u00e4\u00e4nud tegemata! Kui miski oli h\u00e4sti tehtud, olid tema s\u00f5nad \u2013 \u201e<\/strong>Oled kui P\u00f5hjat\u00e4ht alati paigas!<\/strong>\u201c<\/em><\/p>\n

Hea\u00a0 \u00fclevaate\u00a0 saab lahkunud suurmehe tegevusest<\/strong> Veiko Huuse tehtud intervjuust Sulev Roosmaga<\/strong>\u00a0\u00a0 YouTube kanalil<\/strong>: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=vCsqmdXlXt8&t=26s<\/a><\/p>\n

PRILLITOOSI SAATEL\u00d5IK: <\/strong>https:\/\/arhiiv.err.ee\/video\/vaata\/prillitoos-elu-lugu-sulev-roosma<\/a><\/p>\n

\"Sulev<\/a>

Sulev Roosma p\u00e4lvis 2021.aastal Eesti Ol\u00fcmpia Komitee teenetem\u00e4rgi<\/p><\/div>\n

Meriv\u00e4lja Aedlinna Seltsi j\u00e4relh\u00fc\u00fce \u2013 K\u00fclli Kroon kirjutab<\/strong><\/h3>\n

\u00dcks v\u00e4ga tore \u00fctlemine seoses Meriv\u00e4lja muuli vahetusse l\u00e4hedusse sadama rajamise plaaniga oli Sulevilt j\u00e4rgmine:\u00a0“Ega see ei ole Shnelli tiik!”. See lause iseloomustas kipaka sadama rajamise\u00a0plaani sedav\u00f5rd tormisesse asukohta ja oli v\u00e4ga tabavalt \u00f6eldud. Ta selgitas, et antud mereala laineenergeetika ei soosi sadama ohutust (90% mere\u00f5nnetustest toimub sadamate sisses\u00f5idul). Just sel p\u00f5hjusel on Tallinna sadamaalad v\u00e4lja arenenud Tallinna lahe l\u00e4\u00e4nekaldale, mitte idakaldale, kus puudub v\u00f5imalus aluste turvalisuse tagamiseks.<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et sadama planeerimisel ei ole eskiisi tase piisav planeerimisotsuse tegemiseks.\u00a0 Ilma sadama eelprojektita ei ole mingil moel v\u00f5imalik hinnata tegelikke keskkonnam\u00f5jusid. Ta \u00f5petas meid, et sadamarajatiste kavandamisel tuleks koondada v\u00e4hemalt allj\u00e4rgnevad l\u00e4hteandmed:<\/p>\n