Head klubikaaslased!
12.05.2016, oleks pühitsenud oma sajandat juubelit meie klubi üks tugevamaid tugisambaid KALJU TOOMARA.
Tõsise meremehe peres sündinud pojana oli tema selge kutsumus pääseda merele. Juba 7-8 aastase poisina sai ta isa käe all esimesed purjetamise kogemused Kalarannas. Oli aktiivne osaleja merenoorkotkaste ja hiljem mere-kaitseliidus.
Peale sõja lõppu oli Kalju õppejõuks Tallinna Merekoolis ja töötas ka Eesti merelaevanduses. 1951. aastal anti talle „kodanliku natsionalisti aunimetus“ ja vallandati töölt. Sealt alates oli Kalju elu tihedalt ja täie andumusega seotud meie klubiga. Õpetas kõigile klubiliikmetele meretarkusi, organiseeris võistlusi, korraldas klubi seltskondlikku elu ja võistles ka ise. Aga valdava osa oma energiast andis ta avamere purjetamisse. Pikki aastaid oli ta meie purjetamise lipulaeva „Vanemuine“ Kapten. Tema juhtimisel korraldati ka esimene sõjajärgne eskaadrisõit Warnemündesse (DDR) 1963.a. Eskaadrisse kuulusid Vanemuine ,Ahoi, Arktika ja Eha. Eskaadri ülem oli Kalju Toomara.
Kalju oli ka kogu Eesti purjetajate väljaõppe eestvedaja ja juht. Tema juhendamisel on saanud oma jahijuhi tunnistused 1130 II järgu roolimeest, 560 I järgu roolimeest ja 280 jahtkaptenit.
Tulihingelise tegutsejana tundsid Kaljut kogu Eesti avamerepurjetajad. Tema oli see mees, kes aastakümneid organiseeris ja komplekteeris Muhu Väina Regati läbiviimise meeskonda, otsis auhindu ja toetajaid. Veel 80 aastasena oli ta klubis igapäevaselt jõu ja nõuga abiks klubi elu korraldamisel.
Detsembrikuu 7. päeval 2007. aastal lõi Kalju Toomara süda viimased löögid ja nüüd jälgib ta meie tegemisi Suure Neptuni kõrvalt.
Kiidame teda suure panuse eest purjetamisse ja püüame ise seilata nii, et Kalju ei peaks häbenema!
Kalev Jahtklubi juhatus
