(31. XII 1928 Kuusalu v, Harjumaa – 14. I 2009 Tallinn), purjetaja, jääpurjetaja ja jääpurjekakonstruktor, Otto-Sven R-a vend. 180 cm, 82 kg. Lõpetas 1947 Tallinna 2. tööstuskooli. Purjetama hakkas 1948 Tallinna Kalevi Jahtklubis Ernst Kuzmanovi juhendamisel. Purjetamises võitis M-klassis NL-i meistrivõistlustel 1951–56 4 medalit (2 kulda, 1 hõbeda ja 1 pronksi) ning tuli 1949 ja 1956 Eesti meistriks. Jääpurjetamises sai monotüüp XV klassis NL-i meistrivõistlustel 1952–85 26 medalit (11 kulda, 11 hõbedat ja 4 pronksi) ja Eesti meistrivõistlustel 1949–87 32 medalit (16 kulda, 10 hõbedat ja 6 pronksi), 1969 tuli Poola meistriks. 1949–57 oli tema soodimeesteks Hans Kaasik, Veljo Nõgu, Olev Osolin ja Karlo Ruiso, 1958–74 Erich Lamp ja aastast 1975 Tõnu Kristjuhan. Meistersporlane purjetamises (1952) ja jääpurjetamises (1959), aastast 1964 aumeistersportlane. Konstrueeris Eesti esimese sõjajärgse eestroolitava jääpurjeka, 1950. aastail ka 20 m² vabaklassi jääpurjekaid. Töötas 1947–97 OÜ-s Juveel ja sellele eelnenud ettevõttes graveerijana, valmistas spordimedalite ja -märkide matriitse ning uue Eesti raha pressvorme. Oli 1974–88 NL-i Purjespordiföd-i jääpurjetamiskomisjoni referent. Tegutses 1980 Moskva OM-i purjeregatil kohtunikuna. Kalevi auliige (1963).