Viaporin Tuoppi on nüüdseks olnud 31 aastat suurimaks Põhjamaade puupurjekate kogunemiskohaks. Helsingi lähivetes peetav päevane võidupurjetamine ning sellele järgnev kogunemine ja pidu Suomenlinnas tähistavad Läänemere puujahikultuuri väga efektsel moel. Ligi 200 lihvitud-lakitud puidust kaunitari libisemas värskes suvetuules punaste graniitkaljude vahel on unustamatu vaatepilt, mida helsinglased kogunevad jälgima nii vahetult võistlusraja äärde jäävatelt saarekestelt kui linna mereäärsetelt promenaadidelt.
Eesti puujahid on Viaporin Tuoppist osa võtnud juba 2003. aastast, mil seal võistlemise võttis oma igasuvisesse kalendrisse folkboot Greta (EST5). Viimasel viiel aastal on Eesti jahte osavõtjate sekka aina lisandunud, kuni tänavuses 174-jahises stardiprotokollis oli Eesti puulaevu juba 11, lisaks mehitasid Eesti purjetajad täielikult veel kaks kohalikku Soome purjekat. Seekord 15. augustil peetud võidupurjetamise tulemused olid eestlastele ühtaegu nii rõõmustavad kui mõrud: LYS2 grupis tuli 20 jahi seas 2. kohale Olari Karlsoni roolitud Diana (EST58), kuue Havsörni-tüüpi jahi seas võitis samuti 2. koha Mart Verniku Argitta (EST691) ning pretsedenditult rohke, 40 jahist koosnenud folkboodi-klassi võitis Olev Oolupi Tuuli (EST18) ja kolmanda koha sai Siim Ojaveri Priima (EST36). Meele tegi mõruks aga korraldajate poolt ebakorrektselt käsitletud protest, millega tühistati regati juhtgruppi kuulunud kaheksa jahi sõit, nende seas kolme Eesti folkboodi väga head tulemused. Protesti põhjuseks oli ametlikule võistlusrajale märgitud põhjatoodri ignoreerimine. Õnnetu kokkusattumusena oli Soome transpordiamet selle toodri enne regatti merest eemaldanud… Vastav märge ilmus ametlikes teadaannetes meremeestele 10.08, kuid korraldajateni see ei jõudnud.
Traditsiooniliselt on Viaporin Tuoppi olnud oma olemuselt rahulikum purjekatevaheline mõõduvõtt kui Rahvusvahelise Purjetamisliidu ISAFi ranged reeglid ette näevad. Regatti korraldab Suomenlinna Jahtklubi, algusest peale vaid vabatahtlike jõududega. Erisuuruste jahtide võistlusgruppidesse jaotamine, neile eri stardiaegade määramine ja klassijahtide stardiloogika ja –protseduurid esindavad Viaporil mugavamat lähenemist võrreldes Eestis ka väiksematel klubiregattidel rahvusvaheliste reeglite täpse järgimisega. Mugavamat nii purjetajatele kui korraldajatele. Sellisena on regati protseduurid arusaadavamad neile, kes algajad või kelle jaoks Viapori on ainus kord aastas, kus oma purjetamisoskused ja jahi kiirus teistega võrdlemiseks kõrvuti sättida. Samas kaasneb selle lihtsustatud lähenemisega ootus purjetajatele võtta võistlemist tavapärasest rahulikumalt ja leplikumalt. Kirjutamata reegliks on olnud Viapori Tuoppil mitte protestida. See tava on viinud ka korraldajad selleni, et kui nüüd protest esitati, jäi selle käsitlemine enam kui puudulikuks: protesti arutelust ei informeeritud asjaosalisi ja ükski protestitud kaheksast jahist ei saanud esitada oma nägemust asjade kulust. Tuli leppida vaid ebaõiglase tähekombinatsiooniga lõpuprotokollis: DSQ.
Tekst: Vallo Kalvik