Eesti Jääpurjetamise Liidu kodulehele.
Eesti ja Kalevi spordiühingu jääpurjetajad pälvisid rahvusvahelist tähelepanu juba 1930-ndatel oma heade võistlustulemuste ning tehniliste leiutiste-uuendustega. Oldi edukad Euroopa meistrivõistlustel ja sageli peeti suurvõistlusi ka Eestis.
Kalevi jahtklubi loomisega sai jääpurjekate ehitamine eestis uut hoogu. Klubiliikmed E.Kusmanov, R. Kumari, V. Girs olid juba kogemustega tegijad, kellele lisandusid nooremad klubiliikmed eesotsas vendade Ants ja Otto Raua ja Ulrich Tänavaga. Ehitati nii 12-, 15- kui ka 20-ruutmeetrise purjega vabaklassi aga ka monotüüp XV klassi jääpurjekaid millega oldi edukad üleliidulistel võistlustel. Püstitati kiirusrekordeid, millistest parim oli jäiga 12-ruutmeetrise purjega 1966 aastal Vladimir Girsi poolt saavutatud 122,449 km/h.
1960ndate lõpul hakati Eestis ehitama DN klassi jääpurjekaid. Esimese selle klassi jääpurjeka ehitas ja viis Pirital 12. jaanuaril 1969 jääle Jüri Šaraškin. Kõige enam, kokku koguni 64 DN klassi jääpurjekat, ehitas oma kätega kalevlane Helmuth Leppik. Uus klass kogus populaarsust ja kuivõrd õnnestus läbi nõukogude bürokraatia välja murda suurvõistlustele, tulid ka tiitlivõidud. Jääpurjetamise DN klassi maailmameistriteks on kalevlastest tulnud 1973 Ain Vilde, 1980 Mati Kuulmann ja 1984 Tiit Haagma.
4 korral (1983, 1985, 1995, 2009) on kalevlastest Euroopa meistriks DN-il kroonitud Vaiko Vooremaa.
Sama arvu tiitleid on Euroopa meistrivõistlustelt noppinud 1936.a. sündinud Vello Jürjo monotüüp XV klassis, kelle EM-regattidelt võidetud medalite rida on pea katkematu:1997, 1998, 2004 ja 2011 kuld, 2007 ja 2008 hõbe, 1999, 2000 ja 2005 pronks. Soodimeheks on Vellol viimastel aastatel olnud Andres Laul.
