Enn Tõugu – foto Tiina Kõrtsini
Raske haigus viis meie juurest 30. märtsil igavikuvetele seilama hea klubikaaslase, akadeemik Enn Tõugu.
Enn Tõugu sündis 20. mail 1935.a. Tallinnas. Nii nagu paljusid teisigi, viis elu tema pere 1941.a. Siberisse, kus ta oli sunnitud viibima 1946. aastani, mil pääses tagasi Eestisse.
Haabersti 7-klassilisest koolist viis tee edasi Tallinna 20. Keskkooli, mille Enn lõpetas 1953. aastal hõbemedaliga. Tallinna Polütehnilise Istituudi lõpetas ta masinaehituse erialal.
Tärganud huvi arvutiteaduse vastu viis Ennu õppima Leningradi tehnoloogilisse Instituuti, mille ta lõpetas cum laude 1961. aastal.
Pidev enesetäiendamine ja armastus oma eriala vastu tegid Ennust teaduste doktori ja üle maailma tunnustatud teadlase. Enn Tõugut loetakse eesti arvutiteaduse alusepanijaks.
Aastast 1976 oli Enn Tõugu seotud Küberneetika Instituudiga, tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt.
Oma rikkalikke teadmisi on ta jaganud paljudes maailma ülikoolides. Enn Tõugu oli külalisteadur Turingi Instituudis (Šotimaa) 1984 ja 1986, Stanfordi Ülikoolis (USA) 1989, Kestreli Instituudis (USA) 1998, Norra Tehnikaülikoolis (NTNU) 1999, külalislektor Tampere Tehnikaülikoolis (Soome) 1991, Kopenhaageni Tehnikaülikoolis (Taani) 1991. Pikemalt töötas Enn Stockholmi Kuninglikus Ülikoolis (1992-2000). Eestisse naastes jätkas Enn teadustööd ja teadmiste jagamist Tallinna Tehnikaülikoolis ja EBS-is.
2001.a. pälvis Enn Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2017.a. Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
Enn Tõugu oli ka Eesti Vabarigi presidendikandidaat 1996.a. presidendivalimistel.
Purjetamisega alustas Enn juba 1950ndatel aastatel meie klubi noortesektsioonis, tulles ka Eesti noortemeistriks. Võistles „Kiiskadel“ ja armastas avamerepurjetamist. Kui ta Rootsis elamise ajal ostis oma esimese jahi, kasutas Enn seda sageli Rootsist koju Eestisse purjetamiseks. Avamerepurjetamisega armastas Enn oma vaba aega alati sisustada.
Enn Tõugu oli tegev ka purjetamiskohtunikuna. Suur oli Ennu panus olümpiaregati toomisel Tallinnasse. Oluline on ka see, et kui meie klubis hakati ehitama Süvendajat, millega saaks süvendada Pirita jõesuuet, tuli just tema käe alt enamus joonistest.
Kogu oma suurtele tiitlitele ja tunnustatusele vaatamata jäi Enn alati südamlikuks ja soojaks inimeseks, kes oli alati valmis kõigiga suhtlema ja kõiki abistama. Ta oli tõeliselt suur isiksus, kes ei pidanud ennast kunagi kellestki enamaks. Sellisena jääb ta ka meie mälestustesse.
Häid tuuli talle igavikumeredele…
Leinates Kalevi Jahtklubi
