Kui juulis täitub Kalevi Jahtklubi sadam taas noorte purjetajate saginaga, purjede sahina ja stardiootuse pingega, kirjutatakse Eesti noorpurjetajate loos järjekordne tähis: 9.–12. juulini 2026 toimub Pirital 50. Spinnakeri regatt.
Pool sajandit ühe noortevõistluse kohta tähendab enamat kui lihtsalt pikka traditsiooni. See tähendab järjepidevust läbi ajastute, riigikordade ja purjetamispõlvkondade. Veel enam – see tähendab lugu, mis algas ajal, mil Eestis ei ehitatud ainult sadamaid ega valmistutud suurvõistluseks, vaid püüti kasvatada täiesti uut purjetajate põlvkonda.
Spinnaker ei sündinud lihtsalt ühe regatina. Selle taga oli suur siht: valmistada Eestit ette hetkeks, mil Tallinn pidi vastu võtma maailma purjetamisparemiku 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatil.
Kui olümpia tõi purjetamise rahva sekka
1970ndate aastate keskel, pärast seda kui Tallinn sai õiguse korraldada olümpiapurjeregati, mõisteti kiiresti, et olümpia ei saa tähendada ainult rajatisi, sadamaid ja võistluskohti. Sama oluline oli tekitada purjetamise vastu laiem huvi ning tuua noored selle ala juurde.
Selle ülesande kandjaks sai toonase Loomingulise Tootmiskoondise Eesti Reklaamfilm juurde loodud sporditoimetus Spinnaker, mille eesmärgiks sai purjetamise populariseerimine. Koos ajalehe Noorte Hääl toetusega käivitati ettevõtmine, mida toonases ajakirjanduses nimetati julgelt „Eesti populaarseimaks olümpiaettevõtmiseks” – „Spinnakeri” ning „Noorte Hääle” purjetamiskool.
See ei olnud lihtsalt teoreetiline purjetamisõpetus, kus aktiivse lugeja ja vaatajana sai osa võtta kord kuus ajalehes «Noorte Hääl» saadetavast ja telesaates “Reklaamiklubi” avaldatavast. See oli ka praktiline programm: noored pidid talvel ise paadi valmis ehitama, et suvel sellega regati starti tulla.
Talvel tuli ehitada, et suvel purjetada
Purjetamiskooli esimese õppetunni pealkiri ajalehes “Noorte Hääl” kõlas kõnekalt: „Optimisti ehitamisel läheb vaja optimismi.” Tallinna Spordilaevade Katsetehase insener-konstruktor ja NSV Liidu meistersportlane Enn Metsar avaldas tööjoonised ja õpetused, kuidas ehitada rahvusvahelise klassi noorte svertpaat Optimist.
Optimist polnud juhuslik valik. Selle projekteeris Ameerikas Clark Mills eesmärgiga luua lastele võimalikult lihtne, odav ja turvaline purjekas. Hiljem levis see kiiresti üle maailma ning muutus noorpurjetamise universaalseks klassiks. Lihtsa kandilise kuju tõttu kutsuti paati sageli ka „seebikarbiks”. Enn Metsar rõhutas, et just selle aluse juures on algajal kõige lihtsam õppida: väike puri, stabiilne kere, turvaline ehitus ning lihtne käsitsemine.
Selle kõrvale tuli toonase olümpiaettevalmistuse loosung: „Igale koolikollektiivile, pioneerimalevale, suvelaagrile jne oma purjepaat!” „Spinnakeri” toimetaja Mati Eliste kirjutas tollal: „Alustagem siis talvel „Optimisti” ehitamist, et suvel osa võtta regatist.” Plaani järgi pidi kuni olümpiani toimuma igal suvel üks uus regatt. „See on esimene regatt, järgmisel suvel korraldame teise ja nii edasi, enne olümpiani jõuame teha neli regatti.”
Esimene Spinnaker Harku järvel
Esimene Spinnakeri regatt peeti 1977. aasta 18. juunil Harku järvel. Kokku osales 55 noorpurjetajat Tallinnast, Pärnust, Kuressaarest (toona Kingissepast), Tartust ja mujalt. Kohale tulid ka lapsevanemad, treenerid ja publik.
Ajalehe reportaaž kandis pealkirja: „Oli võistlejaid, oli publikut.”
Paremus selgitati kolme sõidu tulemuste põhjal olümpia punktisüsteemi alusel.
Esimese regati esikuuikud
Vanem vanusegrupp – 1963. a. sündinud ja nooremad
- Ivari Männi – 33,7
- Matti Mik – 34,4
- Toomas Soots – 35
- Veikko Kuusk – 36
- Jaan Väinsalu – 41
- Vladimir Gussev – 46
Noorem vanusegrupp – 1965. a. sündinud ja nooremad
- Agu Tomingas – 36
- Tauno Tõnus – 41
- Raul Käi – 41,7
- Peter Saraškin – 41,7
- Kaijo Kuusing – 44
- Uku Kuusk – 50
Vanuseklasside kolme paremat autasustati diplomi ja olümpiamüntidega. «Noorte Hääle» ja Reklaamfilmi purjetamiskoolis ehitatud «Optimisti» sai auhinnaks «Kalevi» Tallinna purjetamiskool. Kõik osavõtjad said «Spinnakeri» regati märgi.
Tänu «Kalevi» purjetamiskooli treeneri Tõnu Reitsaku asjalikule kommentaarile oli vaatajail selge pilt järvel toimuvast. Ei jälgitud mitte ainult purjekolmnurki kaldaäärsel taustal, vaid saadi ka teada, kes mida täpselt teeb, miks ja kuidas. Nii toimus esimest korda ka purjetamise live-kommentaar.
Juba esimesel regatil oli selge, et Spinnaker ei jää väikseks ettevõtmiseks.
Harku järvelt Tallinna lahele
Esimesed üksteist aastat toimus regatt Harku järvel. 1989. aastal kolis regatt Tallinna lahele, sest osalejate arv kasvas kiiresti ning eesmärk oli tuua Eestisse rahvusvahelise tasemega Optimisti võistlus. Samast aastast võttis korralduse üle Eesti Optimist Klassi Liit ning regati keskseks vedajaks sai Mart Meiel. Mart Meiel meenutab: „Eesti Vabariigi algusaastatel kadusid regatti toetanud organisatsioonid ja regatt kaotas ajutiselt oma sära ja suuruse.”
2007.a tuli regati toetajaks LHV. „Alates aastast 2007 on Optimist klassi toetanud AS Lõhmus, Haavel ja Viisemann ning siis algas ka Spinnakeri regati uus tõus,” ütleb Mart Meiel. 2010.a liitus regatiga ka Zoom8 klass.
Numbrid, mis näitavad kasvu (Optimist ja Zoom8 klass osavõtjad kokku)
Kahetuhandekümnendad aastad kujunesid Spinnakeri regati jaoks kiire kasvu perioodiks, mil võistlus kinnistas end Põhja-Euroopa ühe suurima noorte purjetamisregatina. 2019. aastal saavutas regatt oma senise absoluutse tipptaseme 267 osalejaga, kellest 208 purjetas Optimistil ja 59 Zoom8 klassis.
Purjetajaid osales tol aastal regatil kokku 11 riigist: Austraaliast, Bulgaariast, Soomest, Suurbritanniast, Lätist, Leedust, Venemaalt, Rootsist, Türgist, Ukrainast ja Eestist.
2010 – 97 võistlejat (69 Optimist + 28 Zoom8)
2011 – 133 võistlejat (97 Optimist + 36 Zoom8)
2012 – 153 võistlejat (114 Optimist + 39 Zoom8)
2013 – 202 võistlejat (145 Optimist + 57 Zoom8)
2014 – 203 võistlejat (145 Optimist + 58 Zoom8)
2015 – 197 võistlejat (149 Optimist + 48 Zoom8)
2016 – 218 võistlejat (171 Optimist + 47 Zoom8)
2017 – 229 võistlejat (168 Optimist + 61 Zoom8)
2018 – 253 võistlejat (206 Optimist + 47 Zoom8)
2019 – 267 võistlejat (208 Optimist + 59 Zoom8)
Need arvud näitasid selgelt, et Spinnakerist oli kujunenud mitte ainult Eesti, vaid kogu piirkonna üks olulisemaid noorte purjetamise kohtumispaiku, kus Pirital kohtusid igal suvel sajad noored purjetajad paljudest riikidest.
Covidi aastad tõid arusaadavalt languse ning alates 2023. aastast, on regatt keskendunud taas ainult Optimist klassile ja 2025. aastal oli stardiliinil 140 Optimisti.
Viimased kakskümmend aastat on regati kodusadamaks olnud Kalevi Jahtklubi. Kalevi Jahtklubi tingimused ja võistlusametnike kogemus on olnud ka üks võtmetegur, miks Spinnakerist on kujunenud rahvusvaheliselt hinnatud noortevõistlus.
50 aastat hiljem
Viiskümmend aastat tagasi oli Spinnaker olümpiaettevõtmine. Täna on see iseseisev institutsioon Eesti purjetamises.
Paljude jaoks algab purjetamismälu just sellest regatist – esimesest stardist, esimesest protestist, esimesest regatimärgist, medalist või lihtsalt esimesest tundest, et meri, tuul ja purjetamine võivad jääda elu osaks.
Ja just seepärast ei tähista tänavune juubel ainult üht numbrit.
See tähistab viitkümmet aastat purjede all kasvanud noorte lugu.
Allikad: ajalehtede Noorte Hääl ja Spordileht väljavõtted ja Kalevi Jahtklubi arhiiv.
Tekst: Piret Salmistu
Fotod: Arhiiv ja Aleksandr Abrosimov
